Leia endale sobivaim tõukoer - Royal Canin
Avaleht Kutsikas ja koer Koer Leia endale sobivaim tõukoer

Leia endale sobivaim tõukoer

Tõukoera valimine

Koer on inimese kõrval elanud ligi 15 000 aastat ja on selle aja jooksul temaga väga tugeva sideme loonud. Olgu tegu kasutus- või seltsikoeraga, on ta ikka inimesega väga lähedane. Sajandite jooksul on inimene aidanud kaasa erinevate koeratõugude kujunemisele, valides koeri nende võimete või loomuse järgi. Üle 400 koeratõust koosnev koertemaailm pakub uskumatut mitmekesisust nii suuruse, karva, kehakuju kui loomuse mõttes.

Õige valik

Tõukoera võtmise korral tahab koeraomanik olla kindel, et täiskasvanuna on koeral just sellised füüsilised ja käitumisega seotud omadused, mida võiks professionaalse tõuaretaja valikute järel oodata. Paljude amatööride puhul on just mõne tõu füüsiline välimus see, mis tagab „armastuse esimesest silmapilgust“ – koera armas nägu, kehakuju, karv ja suurus. Siiski on igal tõul lisaks füüsilistele omadustele ka käitumisega seotud eripärad, mida tuleks enne valiku tegemist arvesse võtta. Seetõttu tuleb enne koera võtmist koguda teavet ja küsida nõu ka koerteklubidest ja aretajatelt, keda võite kohata koertenäitustel.

Harmooniline kooselu

Koera käitumine kujuneb välja juba enne tema sündi, sünni ajal ja pärast sündi. „Enne“ tähendab koera geneetilist „kaasavara“. „Sünni ajal“ tähendab määrava tähtsusega perioodi sünnihetkest kuni päevani, mil kutsikas aretuskennelist oma uude koju kolib. „Pärast“ tähendab uut keskkonda, millega kutsikas harjuma peab. Teisisõnu – suurem osa koera käitumisharjumustest kujuneb välja esimese kuue kuu jooksul enne uude koju minemist. Geneetilise kaasavara, keskkonna ja eriliste kogemuste (nt uude koju saabumine ja esimest korda õues käimine) suhted moodustavad lahutamatu komplekti. Siiski muutub iga koer ilma korraliku koolituseta, mille käigus näidatakse, kes on peremees – s.t karjajuhi kindlaksmääramine, sest koera jaoks on ka inimeste perekond kari – domineerivaks ja hakkab enda tahet peale suruma ning seda kõike olenemata tema suurusest või tõust. Koertekoolis käimine on suurepärane moodus tundma õppida koerte käitumist, koera vajadusi ja seda, kuidas koeraga harmoonilise kooselu tagamiseks suhelda tuleb.

Linna- või maakoerad

Olgu tegu jahi-, valve- või seltsikoertega, igal tõul on oma ajalugu, mis mängib nende võimetes ja loomuses tähtsat rolli. Paljud koeratõud suudavad tänapäeval elada ka linnakeskkonnas, ent seda tingimusel, et koer viiakse mitu korda päevas vähemalt 30-minutilisele jalutuskäigule ja temaga tegelemine ei piirdu üksnes toidu etteandmisega.

Siiski ei sobi teatud koertele linnaelu ja nemad võivad füüsilise koormuse puudumise tõttu rohkem kannatada. See kehtib näiteks borderkolli puhul, kes on sündinud karja ajama, või Siberi husky puhul, kes on sündinud karjas elama ja külmas kliimas kelku vedama.

Samas – kes oleks uskunud, et Yorkshire’i terjer, keda kasutati Inglismaal Yorkshire’i kaevandustes rottide jahtimiseks, muutub sajandi jooksul maailma populaarseimaks taskukoeraks? Ometi jääb ta südames ikka terjeriks, keda on õnnistatud südika temperamendiga. Olenemata sellest, kas ta elab linnas või maal, jääb lambakoer alati valvsaks, Iiri setter jääb, nina õhus, üle maantee lähimasse metsa tormama ning retriiver jääb ka linnas ikka oma peremehele tolle... kingi tooma.

Erinevad rühmad

Juba Antiik-Rooma ajal klassifitseeriti koeri nende võimete järgi. Tollal eristati  „lambakoeri“, „jahikoeri“ ja „toakoeri“. 18. sajandil üritas Buffon koeri klassifitseerida nende kõrvade kuju järgi – ta jagas koerad kolmekümneks kikkis, lontis või poollontis kõrvadega tõuks. Samas soovitas Cuvier koeraliigid jagada „valvekoerteks“, „mastifiteks“ ja „spanjeliteks“ ning seda kolju kuju järgi.

1950ndatest alates on Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon (Fédération Cynologique Internationale ehk FCI) lähtunud erinevate tõugude klassifitseerimisest 10 erinevasse rühma. Rühmaks nimetatakse „koeratõugusid, kellel on teatud hulk edasiantavaid silmapaistvalt ühiseid omadusi“. Seega näitavad kõik esimesse rühma kuuluvad koerad (lambakoerad) oma morfoloogilistest erinevustest hoolimata välja karjakoera instinkte.

Rühm 1: Lamba- ja karjakoerad (v.a šveitsi alpi karjakoerad)

Rühm 2: Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad

Rühm 3: Terjerid

Rühm 4: Taksikoerad

Rühm 5: Spitsilaadsed ja algupärased tõud

Rühm 6: Hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud

Rühm 7: Seisukoerad

Rühm 8: Linde lenduajavad koerad, retriiverid ja veekoerad

Rühm 9: Seltsi- ja kääbuskoerad

Rühm 10: Hurdad



Leidke enam kui 300 tõugu

  • facebook