Agility- lõbus sportlik harrastus neljajalgse sõbraga - Royal Canin
Avaleht Royal Canin Eestis Treening ja kasvatus Harrastused Agility- lõbus sportlik harrastus neljajalgse sõbraga

Harrastused

Agility- lõbus sportlik harrastus neljajalgse sõbraga

agility_lõbus_sportlik_harrastus_neljajalgse_sõbraga_24

Foto: Tiina Jürjo, erakogu

Artikli autor: Tiina Jürjo, agility treener TAKO

Agility on koeraspordiala, kus koerad läbivad inimese juhtimisel erinevatest takistustest koosneva võistlusraja. 
Agility loomisel oli eeskujuks hobuste takistussõit, koertele mõeldi välja neile sobivad takistused, kuid erinevalt ratsanikust  peab koerajuht siin lippama ise koos koeraga.  Agility sünnimaaks on Inglismaa, kus esimene demonstratsioonesinemine leidis aset Cruftsi koeranäituse raames 1970-ndate aastate lõpul.  Tavaliselt on võistlusraja pikkuseks on  140-180m, takistusi on rajal 15-22, nende läbimise järjekorra määrab kohtunik, võitjaks osutub raja kiiremini veatult läbinud võistluspaar.
Koerajuhid tutvuvad enne starti rajaga, selle eesmärgiks on planeerida parim juhtimisstrateegia võistlusraja läbimiseks.  Koerad jagatakse kolme erinevasse suuruskategooriasse turjakõrguse järgi, vastavalt saavutatud tulemustele jagunevad  võistlejad kolme erineva raskusastmega võistlusklassi. Agilityt võib harrastada erinevat tõugu koertega, head eeldused on kergema luustikuga sünnipäraselt vilgastel koertel, maailmameistrivõistlustel domineerivad borderkollid ja shetlandi lambakoerad, kuid edukad agilitykoerad on ka terjerid, puudlid ja muud lambakoerad. Agility võistlustel on lubatud osaleda  tõututel koertel ja mitmedki  krantsid on sel alal vägagi edukad.
 Agility eeldab koeralt head füüsilist vormi ja  koostöö soovi inimesega. Võistlusrajal on koer rihmata, juht ei tohi koera puudutada ja info, millist takistust võtta järgmisena, saab koer juhilt kehakeele ja suuliste käskude abil. Kuna nobedamad koerad liiguvad rajal kiirusega rohkem kui 5 m/s, siis on selge, et info koerajuhilt koerale  peab olema ülimalt õigeaegne ja üheselt mõistetav. Samuti ei saa ka koerajuht olla kehvas füüsilises vormis. Agilityt võib võrrelda autoralliga, kus kaardilugeja rollis on inimene ja piloodiks on koer.
Nüüdseks on agility levinud üle maailma  ja harrastajaid on kümnetes tuhandetes. Paljudele harrastajatele on saanud väljundiks võistlemine. Võistlused toimuvad nii Eestis kui välismaal, kord aastas võtavad üksteiselt mõõtu erinevate riikide sportlased kõigilt mandritelt maailmameistrivõistlustel, samuti selgitatakse välja Eesti meister.
Eesti on agility harrastajaid ligikaudu 400, klubid tegutsevad Tallinnas, Harjumaal, Tartus, Viljandis, Pärnus, Saaremaal.  Suvel saab edukalt treenida ja võistelda murul, kuid Eesti kliimas on siiski vajalik sisetingimuste olemasolu.  Treeninghallide limiteeritus seabki piirid harrastajate  arvule ja trennirühmas koha leidmine ei pruugi olla hõlbus.  Agilitytreeninguid  alustaval koeral peaks olema elementaarne sõnakuulelikkus,  määrava tähtsusega on kontakt  ja koostöötahe omanikuga.
Üks vanimaid agiltyga tegelevaid klubisid Eestis on Tarkade Koerte Klubi, kelle uus treeninghall asub Tallinna külje all Saha-Loo alevikus. Kunstmuruga kaetud 800m2 hallis saab samaaegselt  harjutada kaks treeningrühma ja on head tingimused  võistluste pidamiseks. 09-10.märtsil toimunud võistlustel osales  150 erinevat võistluspaari, enamik neist Eestist.

  • facebook