Avaleht Royal Canin Eestis Treening ja kasvatus Harrastused Haarav koerasport: rahvaspordist meistrivõistlusteni välja

Harrastused

Haarav koerasport: rahvaspordist meistrivõistlusteni välja

haarav_koerasport_rahvaspordist_meistrivõistlusteni_välja_19

Foto: Royal Canin Estonia

Artikli autor: Aivo Oblikas, klubi Sportkoer koolitaja

Inimesed võtavad endale koera väga erinevatel põhjustel. Osa tahab kaaslast, kes tooks igapäeva elusse värvi, teised tahavad sõpra, kes rõõmustab saabumisel ja saba liputab, kolmandad aga nö. lisa ajaviidet argipäeva.
Kui koju tekib koer, siis temaga kaasneb rida erinevaid nüansse, probleeme ning detaile. Peab mõtlema sellele, mida ta sööb, kuidas liikuda saab ning mida tema haigestumisel ette võtta. Tegelikult kaasnevad koeraga analoogsed tahud nagu lapsegagi. Tegemist on sarnaselt lapsega elusolendiga, kes on meie vastutusel ning kelle heaolu ning arengu eest me peame seisma.
Koer on maailmas üks paremini läbi löönud inimese poolt kodustatud loomi. Üheks põhjuseks selles on asjaolu, et koer tahab inimesega koos olla, inimesega koos tegutseda ning naudib seda koostööd. Koera, kes on päevi üksi, võib võrrelda mööbliga toanurgas – ta on õnnetu ning tal tekib ka lähtuvalt stressist mitmeid tervisehädasid. Üks osa koeraomaniku vastutusest seoses koera võtmisega ongi tagada koerale õnnelik  ja terve elu.  Ilmselgelt – mida rohkem leiab koeraomanik ühist tegevust ning mida rohkem ta koeraga koos on, seda täisväärtuslikum on koera elu ning seda tervem on kodune lemmikloom. Selles osas pakubki väga palju võimalusi koeraga erinevate koeraspordialade harrastamine. Sisuliselt igale koerale on võimaik leida mingi ala, mida harrastada, mis talle sobib ning mis omanikule rõõmu silma toob. Sarnaselt inimspordiga on ka koeraspordis võimaik tegeleda harrastusega nö. mitmel tasandil alates rahvaspordist, mida tehakse enda ja koera hea koostöö ja sõpruse ning tervise nimel kuni tippsordini välja, kus tulevad juba auhinnad ja karikad.
Kui koeraga minnakse koolitusplatsile ning tehakse seal kuulekust või agility’t, kõnnitakse mööda põldu, et otsida jälge või hammustatakse trenniplatsil varrukameest, siis ennekõike tulekski selles näha koos tegemise rõõmu, mis annab omanikule võimaluse päevastressist vabaneda, liikuda värskes õhus ja saada läbi selle hea tunne ning ennekõike parandada enda ja koera vahelist sõprust ning kooselu. Koerakoolitusalasid on mitmeid – on selliseid, mis sobivad igale koerale ning ka selliseid, mis on mõnevõrra selekteerivad koerte osas. Praktiliselt iga koeraga on võimalik käia kuulekusplatsil ning õppida selgeks erinevad sõnakuulelikkuse või kuulekuskoolituse elemendid. Läbi treeningute saab nendesse aina rohkem rõõmu ning kiirust, täpsust ja energiat ning läbi selle on võimalik nihkuda ka rahvaspordi tasemelt tippspordi tasandile. Agility on samuti ala, mis sobib kõikidele tõugudele olenemata koera suurusest või kujust. Agility lisab igal juhul koerale silma palju sära koostööst ning arendab teda. Kui tahta kuulekuses või Agility’s aga jõuda tippspordi kõrgemale tasemele ning saavutada võite suurematel võistlustel või minna isegi maailmameistrivõistlustele, siis tuleks juba eelnevalt kutsika võtmisel sellise pilguga ringi vaadata. Selleks, et olla kiire ja terav ning energiline on vaja omada looduse poolt juba neid omadusi. Tehes palju trenni, saab kindlasti iga koera kiiremaks ja energilisemaks, kuid samas on loduse poolt kiirem koer ikka kiirem. Seega, kui tegeleda rahvaspordiga, siis sobib see kõigile, kui aga tahta nö. rohkem pühenduda ning ka tippspordiga tegeleda, siis on paremate eeldustega koertel rohkem võimalusi. Aga eks see on nagu inimspordigagi, et osadele meeldibki igal aastal joosta Maijooksul ja võistelda naabriga, teised aga teevad tööd Olümpiale pääsemise nimel.
Koerakoolitusel eristatakse nö. teenistuskoeratõugudele mõeldud alasid. Nendeks on näiteks pääste, jäljekoolitus või IPO (kolmevõistlus – jälg , kuulekus ja kaitse). Nende alade puhul on ühiseks näitajaks, et nad ei sobi päris kõikidele koertele, kuivõrd seavad nõudmisi koera iseloomule, suurusele ja ka anatoomiale. Kui näiteks pääste koolitamine tundub sobivat pea igale koerale, siis ilmselgelt jäävad hätta väiksemad koerad ning need, kelle füüsiline vastupidavus on nõrgem ja kes pole loodud palju liikuma. Jäljekoolitus tundub olevat midagi igaühele. Samas võib jäljekoolituses saada komistuskiviks koera võime kontsentreeruda ning sellises pingul olekus pikemalt tööd teha. On palju tõugusid, kellel on juba väga pikka aega aretuses pööratud suurt tähelepanu sellistele iseloomuomadustele, mis võimaldaksid head jäljetööd. Siia alla ei käi mitte ainult teenistustõugu koerad, vaid ka jahikoerad.
Kaitsekoolitus on senini ülesloetletud koolitusvaldkondadest kõige valivam. Selleks, et koeraga kaitset harastada, peab koer olema loomult enesekindel ning omama piisavas koguses „sisemist mootorit“ – saagi- ja kaitseinstinkti. Kui loetletud omaduste osas on puudujääke, siis kujuneb treeningutest pigem koeraomaniku kinnisidee, kui ühine rõõmus ajaviide.
Kui tahta harrastada teenistuskoerte tõugudele mõeldud alasid nö. tipptasemel, siis on vaja samuti üsna kriitiliselt juba kutsikat otsides ringi vaadata. Selleks, et olla edukas, peab olema koer energiline, heade instinktidega ning vastupidavusega, tahtma tööd teha ning ise seda pakkuma. Samuti peab olema ta sotsiaalne ning kindlasti enesekindel. Kui koeral esineb siin puudujääke, siis rahvaspordi tasemel ei ole probleemi, kuid tipus jäädakse alati kaotama parematele.
Lisaks klasskalistele koerakoolitsualadele on ka muid palju rõõmu pakkuvaid ühiseid sportimisvõimalusi, nagu näiteks Eestis juba endale väga tugeva nime ja fännklubi kogunud Koerus. Tegemist on omamoodi kombinatsiooniga, milles sisaldub aktiivne liikumine koos orienteerumisega ning koertega koos lõbusate ülesannete lahendamine.  Kui on soovi osaleda Koerustel ning seal konkurentidega rinda pista, siis see ei nõua koeralt otseselt mingeid erilisi eeldusi. Loomulikult alati on eelis neil, kes on parimas füüsilises vormis. Otse diivanilt tulnud sohvalõvi ei pruugi kogu distantsi läbi joostagi jaksata.
Eestis on väga hästi välja arenenud erinevate koerakoolitusalade võrgustik. On palju klubisid, kellel on omad koolitusplatsid ning pea kõigis Eesti piirkondades tegeletakse kõigi aladega. Kui on tahmist ka kaasa lüüa ning oma argipäeva elavdada ning läbisaamist koeraga läbi selle parandada, siis soovitaks kindlasti kuhugi platsile vaatama minna. Tuleb küll ette hoiatada, et koolitusplatsi juurde minnes ja sealseid rõõmsaid koeraomanikke ja säravate silmadega koeri nähes võib olla raske sealt lahkuda!

  • facebook