Küpsiste sätted Pääste – seiklussport koeraga! - Royal Canin
Avaleht Royal Canin Eestis Treening ja kasvatus Harrastused Pääste – seiklussport koeraga!

Harrastused

Pääste – seiklussport koeraga!

paaste

Foto: Monika Rusing, erakogu

Artikli autor: Monika Rusing, Eesti Otsingukoerte Klubi 

Pääste on nagu peitusemäng – inimene peidab ja koer otsib. Lapsepõlvest teame kõik, et see oli vahva ja lõbus tegevus. Nii on ka pääste – otsimise mäng koertele!
Päästeharrastamiseks ei pea koer olema peen teenistustõug, vaid seda võib harrastada praktiliselt iga koeraga. Oluline on, et koer sooviks mängida ja ei oleks inimeste suhtes agressiivne.
 
Millega peaks oma koerast päästekoera koolitamisest huvitatu arvestama?
Koeraga tuleb regulaarselt treenida nii grupis kui ka iseseisvalt. Grupitreeningud on ajamahukad ning need peaks toimuma võimalikult erinevates tingimustes ja kohtades, mis eeldab koerajuhilt mobiilsete liikumisvõimaluste olemasolu. Grupitreening on sisuliselt meeskonnatöö, kus igaühel tuleb anda panus figurandina ka teiste koerte koolitamisel. Figurant on inimene, kes on peidus ning keda koerad otsivad. Koera jaoks kestab üks päästetreening kokku võib-olla vaid 15-20 minutit, küll aga kui koeri on trennis näiteks 10, kulub treeningule ja analüüsimisele aega vähemalt 3 tundi.
Päästekoolituse edu võtmeks on motivatsioon, seda nii koeral kui koerajuhil. Koerajuhil peab olema väga tugev tahe oma koera koolitamiseks päästekoeraks, arvestades sealjuures, et töövalmis päästekoera koolitamiseks kulub reeglina 3-4 aastat ning kõikidest koertest paraku töövalmis päästekoeri ei saa. Koer peab olema motiveeritud inimest leidma. Koerajuhil tuleb koostöös figurantidega leida oma koera jaoks just see õige premeerimise viis, mille nimel koer on kõrgel motivatsioonil valmis kadunud inimest otsima. Koer õpib treeningutes seostama elava inimese lõhna preemiaga, seega otsimine ei ole koera jaoks midagi muud kui lihtsalt mäng koerajuhi kontrolli all, mis lõppeb inimese leidmisel alati preemiaga!
Trennidega võib alustada juba väga varakult – mida varem, seda parem! Kutsikaeas saab palju olulisi nüansse selgeks õpetada.
Päästet saab koos koeraga harrastada mitmetel erinevatel aladel nagu maa-ala otsing, jälg, varemeotsing, vetelpääste ja laviinipääste. Suure osa Eesti territooriumist katavad metsad, seetõttu tegeletakse meil koerte koolitamisega enim just maastikuotsinguid silmas pidades. Aga treenitakse ka jälge ning inimeste otsimist hoonetest ja varemetest. Rahvusvaheline Päästekoerte Organisatsioon IRO on töötanud välja ühtsed eeskirjad, mille alusel liikmesorganisatsioonid viivad eksameid läbi päästekoertele kogu maailmas. Kõik eksamid toimuvad IRO egiidi all, see tähendab, et sõltumatud eksamikohtunikud määratakse IRO poolt. Sooritatud eksam on tõestus päästekoera edukast väljaõppest vastaval erialal. Eestis toimusid esmakordselt IRO eksamid aastal 2009, saadi esimesed tulemused maa-ala otsingu ning jäljeeksamilt. Tänaseks on päris paljud koerad saanud tulemusi maa-ala, jälje ja varingu eksamitelt.
Eksam koosneb kahest osasooritusest, vastav erialaosa A (maa-ala, jälg, varemed), kuulekuse/osavuse osa B. Ühel päeval võib koer sooritada eksami vaid ühel erialal, mis koosneb siis vastavast erialaosast, kuulekusest / osavusest. Alates 2009 aastast on IRO eksamid toimunud igal aastal, sel aastal toimuvad 17-18. august 2013.a.
 
Maa-ala otsingu eksamit (tähis RH FL) saab sooritada kahel raskustasemel A ja B.  
A tasemel on otsinguala suuruseks 100 X 200 m (2 ha), avatud ja metsaga kaetud ala, 2 figuranti  ja tööaeg 15 minutit. Koer peab koerajuhi korraldusel maastiku läbi otsima. Koerajuht võib liikuda vaid iga 50 m järgi tähistatud keskliinil kohtuniku määratud suunas. Kohtunik hindab koera juhitavust maa-alal. Koer peab leitud isikutest selgelt teatama talle õpetatud viisil (haukumine, rulliga või vabalt teatamine). Haukumine on meil enamlevinud teatamisviis, koer peab jääma haukudes figurandist max 2 m kaugusele kuni koerajuhi tulekuni. Loa koera juurde minekuks annab kohtunik. Otsing jätkub peale esimese figurandi leidmist kohalt, kus koerajuht asus hetkel kui koer leidmisest teatama hakkas. Eksam jääb sooritamata kui üks figurantidest jääb leidmata.
B tasemel on figurante  3, tööaeg pikem 30 minutit ning maa-ala suuruseks on kuni 100 X 400 m (4 ha). Lubatud on kasutada peidikuid kuni 2 m kõrgusel, mida koer ei näe või juurde ei pääse. Eksami sooritamiseks tuleb ettenähtud aja jooksul leida kõik figurandid.
 
Jäljeeksamit (tähis RH F) saab sooritada samuti kahes erinevas raskusastmes A ja B.
A tasemel on jälje pikkuseks 1000 sammu, tehtud võõra inimese poolt, vanus 90 minutit. Jäljel on 5 eset, tööaeg 20 minutit, jälje lõpus 1 figurant. Koer töötab vabalt või 10 m pikkuse jäljenööri otsas, vahemaa koera ja koerajuhi vahel peab olema 10 m. Peale figurandi leidmist jääb koer seisma ning teatab talle õpetatud viisil koerajuhti leitud isikust.
B taseme jälg on keerukam, jälje pikkuseks 2000 sammu, vanus 180 minutit, rohkem esemeid ning tööaeg kuni 45 minutit. Lõpus ikka 1 figurant.
 
Varemeotsingu eksamil (tähis RH T) on samuti kaks raskusastet A ja B.
A tasemel on varemevälja suuruseks 800 - 1000 m2 ühel tasapinnal või korrusteks jaotatud, 2 figuranti, kaetud nii, et koeral puudub nägemis- ja puutekontakt. Tööaeg 20 minutit. Häirivad tegurid: hõõguv tuli, suits, müra, haamrilöögid jms. Varemeväljal liiguvad inimesed, varemevälja kõrval toimuvad püssilasud. Koer ei tohi ennast ümbritsevast häirida lasta ning peab korralduse peale varemeala läbi otsima. Koer peab leitud isikust teatama talle õpetatud viisil. Koerajuht tohib varemetele astuda alles siis kui kohtunik loa annab.
B tasemel on varemevälja suuruseks 1200 – 15 000 m2, figurante 3 ning tööaeg  30 minutit. Eksami sooritamiseks tuleb leida kõik figurandid.
 
Kuulekus/osavus on nii maa-ala, jälje kui ka varemetel sama, ka erinevad tasemetel.
Kuulekuse/osavuse osa hõlmab järgmiseid elemente nagu lamamine häiritud olukorras, vabalt kõrvalkõnd, kontroll distantsilt (liikumiselt istu, koos juurdekutsumise ja vahepealse peatumisega), kaasasoleva tarbeeseme toomine, tünnidel liikuv puusild, horisontaalse redeli ületamine, tunneli läbimine, koerakandmine teise inimese poolt ja distantsilt juhtimine (koer tuleb esmalt saata 20 m kaugusele märki ning seejärel kohtuniku öeldud järjekorras suunata kolmele erinevale laudtasapinnale, mis märgi suhtes asetsevad 20 m kaugusel otse, vasakul ja paremal).
Kõrvalkõnni lõpus tuleb läbida inimrühm, mis koosneb neljast inimesest ning kahest koerast. Harjutuste kestel lastakse pauku 9 mm-st stardipüstolist. Pääste kuulekuse eripära on see, et harjutuste järjekord loositakse enne soorituse algust, seega kunagi ei tea, mida teed esimeseks.
 
Kokkuvõtvalt võib öelda, et päästet õpetada ja treeninguid teha on hästi põnev ja seiklusrikas. Ka eksamid on omamoodi huvitavad, kuna sa ei tea, mida kohtunik välja mõtleb või kus kohas korraldajad eksami teevad. Oleme eksameid (kuulekuse/osavuse osa) sooritanud nii asfaltplatsil, kui ka põlluveerel. Mets, varemed ja jälg – need pakuvad korraldajatele ja kohtunikele veel suuremaid võimalusi oma fantaasiate kasutamiseks. Seega  päästet, nii treeninguid kui ka eksameid tuleb võtta kui seiklust ning seda nautida koos oma koeraga.
 
Rohkem infot leiate Eesti Otsingukoerte Klubi kodulehelt www.otsingukoerad.ee

  • facebook